2013.a viimastel päevadel andis Oma Ehitaja tellija kasutusse kristliku suunitlusega kultuurikeskuse. Keskuse kahest omavahel ühendatud hoonest koosnevat kompleksi hakatakse kasutama noorsootööks. Kompleksis on ruumid loengute ja kursuste pidamiseks, konverentsisaal, huviringide tegevuseks vajalikud ruumid, katoliku teenistuse kabel ja majutus- ning teenindusruumid külalislektoritele.

2013.a detsembris enne jõulupühi andis Oma Ehitaja tellijale üle hotelli L’Ermitage valminud juurdeehituse. Juurdeehituse näol suurenes hotell 31 uue, kaasaegselt sisustatud äriklassi numbritoa võrra. Lisaks asub uues hoones funktsionaalne ja modernne konverentsiruum 80-le inimesele. Konverentsikülastajate kasutuses on eraldi avar lobby koos kaasaegse ärinurgaga.

Eesti Ehitusettevõtjate Liit (EEEL) kuulutab igal aastal välja konkursi “Aasta Ehitaja” eesmärgiga leida parim ehitusjuht, kelle töö on pälvinud tunnustuse nii töö tellija, arhitekti, projekteerija kui ka omaniku järelvalve teostaja poolt. Konkurssi korraladatakse juba viiendat aastat. Eilsel EEEL-i aastalõpukoosolekul kuulutati välja 2013. a võitja, kelleks osutus Oma Ehitaja projektijuht Aivo Pedak.

20. novembril avati pidulikult Eesti turvaturu liidri G4S eestvedamisel Paldiski mnt. 80 asuv ärihoone. Oma Ehitaja poolt ehitatud hoone anti tellijale ja rentnikele sissekolimiseks üle juba mõned nädalad varem. Büroohoone arendaja ja omanik on Wilson Kinnisvara OÜ. Kaheksakorruselises keldriga ärihoones on kasulikku pinda kokku ca 8300 m². Lisaks keldrikorrusel paiknevale Baltimaade suurimale ja kaasaegseimale sularahakeskusele kasutab G4S ärimajas veel viite korrust. Hoone ülejäänud korrused on teiste rentnike kasutuses.

Maja on projekteeritud ja ehitatud vastavalt tänapäevastele kaasaegsetele turva- ja muudele insenertehnilistele nõuetele. Paldiski mnt. ääres pilkupüüdva välisarhitektuuriga dominantse hoone autoriteks on arhitektuuribüroo Salto arhitektid Maarja Kask, Karli Luige ja Ralf Lõoke.

Täna allkirjastati Oma Ehitaja ja Eften Capitali vahel peatöövõtuleping  Tallinnas Vabaduse väljaku läheduses asuva ajaloolise Hotell Palace’i rekonstrueerimiseks. Funktsionalistlikus stiilis Hotell Palace’i hoone esimene etapp valmis aastal 1937, Pärnu mnt. poolne tiib rajati 1959. aastal.

Ehitustööde käigus rekonstrueeritakse 7-korruseline majutushoone, sh taastatakse ja remonditakse vastavalt muinsuskaitse eritingimustele 1937. aastal ehitatud funktsionalistlikus stiilis hoone fassaadid ning uuendatakse täielikult keldrikorrusega ja ühe maapealse korrusega abiblokk. Renoveeritud hotellis saab olema 157 majutuskohta vastavuses Hotelstar Union 4/4 superior tasemega. Lisaks on hoonesse kavandatud 42-kohaline restoran ja lobby baar. Abiblokki on ette nähtud kaasaegsed toidu ettevalmistuse/serveerimise ruumid ning köök, konverentsisaal koos abiruumidega ning basseini ja saunade osa koos garderoobide ning jõusaaliga. Hoone suletud netopind on kokku ca 4900 m2.

OÜ R. Valk Arhitektuuribüroo projekti alusel valminud uuendatud hotell hakkab külalisi taas vastu võtma 2014.a suve alguses.

Juulikuu alguses andis AS Oma Ehitaja Riigi Kinnisvara ASle tähtaegselt üle Viljandi Riigigümnaasiumi uue hoonetekompleksi. 2012 a suvel sõlmitud peatöövõtulepingu kohaselt rekonstrueeriti muinsuskaitsealune vana Valuoja koolimaja ning lisaks ehitatati koolile juurde uus õppehoone. Algkoolihoone restaureerimisel ja juurdeehituse kavandamisel lähtus arhitektuuribüroo SALTO kontseptuaalselt 1920. aastatel Wolffeldti ja Nürnbergi osaliselt realiseerunud, kuid pooleli jäänud koolihoone projektist. Vana hoone on säilitatud võimalikult algupäraselt ning omal ajal pooleli jäänud hoonetiib on kuvatud maapinnale väljakuna, vana ja uue hooneosa vahele, nii et see töötab ühtlasi ka peasissepääsuna koolikompleksi. Ligi 3300 ruutmeetri suuruse juurdeehituse arhitektuurne lahendus lähtub krundi eripärast, paiknedes madalal piki tiigi äärt, ühendades kahte krunti piiravat teed ja moodustades neutraalse fooni ajaloolisele koolihoonele. Ida-lääne suunalisus tagab koolile hea valgusskeemi. Hoone tänavapoolsed otsad on suletud, vaated on suunatud tiigile, teatrile ja ajaloolisele hoonele ning sissepääsuväljakule.

Esimene riigigümnaasium alustab õppetööd uuenenud kaasaegses õpikeskonnas 01. septembril.

Esmaspäeval 08. aprillil allkirjastati AS Oma Ehitaja ja AS Via 3L vahel peatöövõtuleping Via 3L logistikakeskuse juurdeehituse rajamiseks.

Rae vallas, Tallinna ringtee kõrval, Kalmari teel asuva hulgiladude kompleksi teise ehitusjärguga ehitatakse olemasolevale laohoonele juurde kaks lisalöövi netopinnaga ca 12 400 m² ning kahekorruseline ca 440 m² bürooplokk. Kokku saab kompleksis teise ehitusetapi valmimise järel olema pinda ca 33 000 m². Logistikakeskuse esimene etapp valmis 2006. aastal.

Vastavalt lepingule peavad ehitustööd olema lõppenud 2014. a veebruaris.

Kolmapäeval, 13 märtsil võttis SA Ida Viru Keskhaigla ASilt Oma Ehitaja vastu vastvalminud uue aktiivravikompleksi. Aktiivravikompleks asub Ida-Viru maakonnas Kohtla-Järve linnas Ahtme linnaosas. Hoonel on netopinda üle 10000m2 ning see on projekteeritud Kalle Rõõmus Arhitektuuribüroo poolt. Tegemist on uusehitisega, mis on olemasoleva haigla ja polikliinikuga ühendatud galeriidega ning hakkab toimima ühe tervikuna. Olulisemad üksused uues korpuses on erakorralise meditsiini osakond ja erakorraliste patisentide raviks vajalikud diagnostikateenused, sünnitusblokk, intensiivraviosakond, operatsiooniplokk, kirurgiliste osakondade palatid ning päevakirurgia üksus. Uues hoones on patsientidele tagatud tänapäevased hügieeni- ja olmetingimused, töötajatele kaasaegsed töötingimused.

Ehitustööd kestsid kokku 20 kuud. Ehitusperioodi jäi kaks talveperioodi ning ehituse tähtaega pidi mahtuma ka osaline möbleerimine – seega oli ehitusgraafik pingeline. Oma Ehitaja täitis tellija püstitatud eesmärgi ning võimaldab haigla planeeritud järkjärgulise sissekolimise ja kasutuselevõtu märstist kuni aprilli lõpuni, mis kulmineerub mai alguses piduliku avamisega.

1. veebruaril toimus Viljandis ehitatava Viljandi Gümnaasiumi hoone sarikapidu, osalejate seas oli ka haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo.
Praegusel õppeaastal tegutseb Viljandi Gümnaasium asenduspindadel, sest koolihoone ehitus lõpeb suvel ja järgmist õppeaastat alustab gümnaasium alustab oma majas.
Viljandi Gümnaasium alustas tööd mullu septembris. See on Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatav õppeasutus, kus õppetöö toimub ainult gümnaasiumiklassides ning mis moodustati kolme Viljandi linna kooli gümnaasiumiastme baasil. Koolis on 37 õpetajat ja 475 õpilast.

Oma Ehitaja uus koduleht on valmis ja ootab külastajaid. Tere tulemast!

Kristliku suunitlusega kultuurikeskuse on projekteerinud arhitekt Mari Kallas Arhitektuuribüroost KMK Stuudio OÜ. Hoonetekompleks on ette nähtud noorsootööks, kus on loengute ja kursuste ruumid, konverentsisaal, huviringide tegevuseks vajalikud ruumid, katoliku teenistuse kabel ja majutus- ning teenindusruumid külalislektoritele. Kolmekorruselise hoone suletud netopind on ca 1600 m2.
 
Kultuurikeskus peaks planeeritu kohaselt valmima 2013 a sügisel.

AS Oma Ehitaja ja Riigi Kinnisvara AS allkirjastasid 30. mail peatöövõtulepingu Viljandi Riigigümnaasiumi ehitustöödeks, mille raames rekonstrueeritakse muinsuskaitsealune Valuoja koolimaja ning ehitatakse juurde uus õppehoone. Riigigümnaasium saab ligi 5400 ruutmeetri suuruse kaasaegse koolikompleksi oma kasutusse 2013. aasta suve lõpus.

Ligi 3400 ruutmeetri suuruse juurdeehituse ideelahenduse autor on Arhitektuuribüroo SALTO. Hoone arhitektuurne lahendus lähtub krundi eripärast, paiknedes madalal piki tiigi äärt, ühendades kahte krunti piiravat teed ja moodustades neutraalse fooni ajaloolisele koolihoonele. Ida-lääne suunalisus tagab koolile hea valgusskeemi. Hoone tänavapoolsed otsad on suletud, vaated on suunatud tiigile, teatrile ja ajaloolisele hoonele ning sissepääsuväljakule.

Tegemist on Viljandi linna arhitektuurimaastikul olulise hoonega, mis koosmõjus „Ugala“ teatri ning nende hoonete vahelise tehisveekoguga moodustavad sümbioosi olevikust ja minevikust – vana ajalooline koolihoone harmoneerumas uuega.

Algkoolihoone restaureerimisel ja juurdeehituse kavandamisel on kontseptuaalselt lähtutud 1920. aastatel Wolffeldti ja Nürnbergi osaliselt realiseerunud, kuid pooleli jäänud koolihoone projektist. Vana hoone on säilitatud võimalikult algupäraselt ning omal ajal pooleli jäänud hoonetiib on kuvatud maapinnale väljakuna, vana ja uue hooneosa vahele, nii et loodav plats töötab ühtlasi ka peasissepääsuna koolikompleksi.

20. veebruaril allkirjastasid AS Oma Ehitaja ja Wilson Kinnisvara OÜ peatöövõtulepingu büroohoone ehitamiseks Tallinnas Paldiski mnt. 80.

OÜ Salto AB poolt projekteeritud 8 – korruselise hoone netopind on6805 m2, millele lisandub 1 korrus maa-alust parkimist netopinnaga 1490 m2. Büroohoone ankurrentnikuks on Eesti suurima turumahuga turvafirma G4S, kes hakkab kasutama hoones seitset korrust.

Ehitustööd peavad olema lõpetatud 2013. a veebruaris.

10. novembril avati pidulikult Pärnumaa Kutsehariduskeskuse uus õppekorpus.  Niidupargi õppekompleksis asuva auto- ja metallitöö erialade õppe- ning praktikabaasi projekteeris OÜ EMP A&amp***I ja ehitas AS Oma Ehitaja. Nimetatud õppekompleks anti ehitajalt tellijale üle juba käesoleva aasta septembrikuus, pidulik avamine ootas ka 100% sisustuse paigaldamist.

PKHK uue kolmekorruselise 2937,8 m² praktikabaasi esimesel korrusel asub  auto- ja metallitöö erialadele õppetöökoda-autolabor ja metalltöökoda, teisele ja kolmandale korrusele jäävad õppelaborid koos pesemis- ja riietusruumidega ning ruumid kutseõpetajatele. Lisaks õppekompleksile rajati sama projekti raames kutsehariduskeskusele autode õppesõidu harjutusväljak.

27.juunil allkirjastasid Ida-Viru Keskhaigla ja AS Oma Ehitaja peatöövõtulepingu Ida-Viru Keskhaigla  aktiivravikompleksi esimese ehitusjärgu ehitamiseks.

Uus kaasaegne haiglakompleks ehitatakse Kohtla-Järve Ahtme linnaosa olemasoleva korpuse juurde. Esimeses ehitusjärgus ehitatakse valmis aktiivravikorpuse tuumikosa – erakorralise meditsiini osakond ja erakorraliste patsientide raviks vajalikud diagnostikateenistused, sünnitusblokk, intensiivraviosakond, operatsiooniplokk, kirurgiliste osakondade palatid ning päevakirurgia üksus. Ehitatava korpuse brutopind moodustab kokku 12 000 m².

Selline ümberpaigutamine võimaldab haiglal lõpetada anestesioloogia ja intensiivravi teenistuse ning erakorralise meditsiini osakonna dubleerimise kahes korpuses, mis on oluline nii majanduslikust aspektist, kui tõstab ka patsiendi ohutust keerulisemate struktuuride kontsentreerumise läbi ühte asukohta.

Ida-Viru Keskhaigla aktiivravikompleksi ehitustööd lõpevad lepingu kohaselt 2013. aasta I kvartalis

14. veebruaril allkirjastati AS Oma Ehitaja ja Orchis OÜ vahel projekteerimis- ja ehitusleping Prisma peremarketi rajamiseks Tartus Annelinnas.

Lisaks kaubakeskuse rajamisele kuulub Oma Ehitaja kohustuste hulka ka uue Nõlvaku tänava ja vastavate insenertehniliste kommunikatsioonide projekteerimine ja ehitus.

Uus 13 550 m² üldpinnaga kaubakeskus peab lepingu kohaselt valmima tuleva aasta suveks.

Samade partnerite koostöös valmis eelmise aasta sügisel Narvas esimene  Prisma peremarket väljaspool Tallinna.

Reedel, 4. veebruaril avatati pidulikult Rakvere uus politsei ja pääste ühishoone. Rakveres Kreutzwaldi 5a kinnistule rajatud hoones on politsei- ja päästeametnikele vajalikud tööruumid, ajutise kinnipidamise ruumid, kainestusruumid ja päästeautode garaaþ. 

Riigi Kinnisvara AS otsis ühishoone rajamiseks esmakordselt üüri vähempakkumise korras investorit erasektorist, kes hoone oma kulude ja kirjadega valmis ehitaks ning edasi üürile annaks. Riigi Kinnisvara juhatuse esimehe Jaak Saarniidu sõnul on valminud hoone heaks näiteks, et tavapärasest raamist välja mõtlemine tasus end ära. “Koostöö oli Oma Ehitajaga konstruktiivne ning tulemusega oleme rahul. Positiivne kogemus julgustas meid ette võtma teisigi analoogseid projekte, mis praegusi riigi investeerimisvõimeid arvestades jääksid muidu pikaks ajaks oma järge ootama,” sõnas ta. “Sellise koostöömudeli õnnestumiseks peab lisaks headele partneritele ka olukord olema ehitusturul sobiv,” lisas Saarniit.

Rakvere politseimaja valmimist on pikalt oodatud ning Ida Prefektuuri prefekt Aldis Alus tõdeb nüüd, et tegemist on Eesti kõige parema ja kõige kaasaegsema politseihoonega. „Maja projekteerimisel võeti arvesse politseitöö eripära ning töötajatele loodi head olmetingimused ja kõik võimalused põhiülesannete täitmiseks,“ kinnitas prefekt.

Riigi Kinnisvara ja AS Oma Ehitaja tütarfirma OÜ Superficarius allkirjastasid eelmisel aastal 24. juulil kokkulepped, mille alusel Rakvere politsei ja pääste ühishoonet ehitama hakati. AS Oma Ehitaja rajatud Rakvere politsei ja pääste ühishoonele asetati nurgakivi möödunud aastal 6. novembril ning hoone anti Riigi Kinnisvarale üle 22. oktoobril 2010.a. Riigi Kinnisvara rendib hoonet 15 aastaks sõlmitud üürilepingu alusel EfTEN Kinnisvarafondi käest, kes omandas OÜ Superficarius osa ASilt Oma Ehitaja käesoleva aasta novembris.

AS Oma Ehitaja ja Kaitseministeerium allkirjastasid 31. jaanuaril projekteerimis-ja ehitustöödelepingu Kirde Kaitseringkonna Tapa linnakusse uue, neljanda, kasarmu ehitamiseks ja linnaku söökla laiendamiseks. 

Kirde Kaitseringkonna Tapa linnakus paiknevad kaitseväe Pioneeripataljon, Suurtükiväepataljon ja Õhutõrjepataljon.

Kuna viimastel aastatel on väljaõpetatavate ajateenijate arv mõnevõrra suurenenud ja seeläbi tekkinud vajadus täiendavate kasarmukohtade järele, ehitatakse Tapa linnakusse lisaks kolmele olemasolevale kasarmule veel uus, 240-kohaline kasarmu. Rajatav kasarmu on oma põhiplaanilt sarnane Tapale eelmisel aastakümnel ehitatud kolme kasarmuga.

 Kahekorruselisse kasarmusse ehitatakse ajateenijate eluruumid ja kabinetid kaadrikaitseväelastele, õppeklassid, relvaruumid, riiete ja varustuse kuivatusruumid ning pesuruumid ja saunad. Samuti laiendatakse linnaku sööklat ning uuendatakse söökla köögitehnikat.

Uus kasarmu peab valmima käesoleva aasta sügisel.

13. jaanuaril allkirjastasid AS Oma Ehitaja ja Pärnumaa Kutsehariduskeskus (PKHK) ehituslepingu PKHK uue õppehoone ehitamiseks. Pärnus Niidupargi õppekompleksis valmib selle aasta septembrikuus uus kaasaegne auto- ja metallitöö erialade praktikabaas ning õppesõidu harjutusväljak. Kolmekorruselises õppehoones on kasulikku pinda kokku ca 3000 m2. Hoone esimesele korrusele on kavandatud auto- ja metallitöö erialadele õppetöökoda-autolabor ja metalltöökoda, teisele korrusele jäävad pesemis- ja riietusruumid õpilastele ning õppelaborid, kolmandale korrusele õppelaborid ja ruumid kutseõpetajatele. Õppesõidu 1800m² harjutusväljak on planeeritud staadioni ja tulevase õpilaskodu juurde.

Õppehoone ja õppesõidu harjutusväljaku projekteeris OÜ EMP A&I

10. septembril allkirjastasid Tallinna Ülikool ja AS Oma Ehitaja lepingu Tallinna Ülikooli uue teadusmaja ASTRA projekteerimiseks ning ehitamiseks. Projekti raames kaasajastatakse Narva mnt. 25/27/29 hoonestu, mille käigus lisandub Tallinna Ülikoolile uut pinda teadus- ja arendustegevuseks kokku ligi 10 000 m² ulatuses. Arhitekt I. Fjuki poolt koostatud eskiisprojekt näeb ette Narva mnt 27 täieliku ümberehitamise ning Narva mnt 29 laiendamise – nähakse ette lisakorruse ehitamine tänavapoolsele küljele ja ühiskasutamiseks mõeldud ruumide väljaehitamine praeguse sammastiku ja fuajee asemele. Lisaks ehitatakse Narva mnt 29 siseõuele uus 6-korruseline hooneosa, mis ühendab kompleksi tervikuks. Teadusmajja koonduvad Tallinna Ülikoolis riiklikult eelisarendatavate valdkondadega (bio- ja materjalitehnoloogiate, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia, infoühiskonna, keskkonnateadustega) tegelevad instituudid, samuti ehitatakse majja uued laborid, raamatukogu ning konverentsiruumid.

Hoonestu projekteerimistegevusega alustatakse koheselt, ehitustegevusega ehitusobjektil kavatsetakse alustada käesoleva aasta lõpul. Uus teadusmaja peaks üliõpilastele ja õppejõududele avatama 2012 a jaanuaris.

06. juulil allkirjastasid Tartu Ülikool ja AS Oma Ehitaja peatöövõtulepingu TÜ Filosoofiateaduskonna õppehoone ehitamiseks. Projekti käigus rekonstrueeritakse endine Tartu Ülikooli Keemiateaduskonna hoone Jakobi tn.2 uueks kaasaegseks õppehooneks, kus hakatakse õpetama tulevasi filosoofiatudengeid. Ülikooli arhitektide P.Mielbergi ja H. Sultsoni poolt projekteeritud ja mitmes etapis ajavahemikul 1939-1942 a valminud hoone on muinsuskaitselise väärtusega. Seetõttu on ka arhitekt Jane Pärnamaa rekonstrueerimisprojektis seatud eesmärgiks säilitada võimalikult palju algsest ruumilahendusest.

Renoveeritav hoone on neljakorruseline. Esimesel korrusel hakkavad paiknema dekanaadi ruumid ja suur ringauditoorium. Teisel ja osaliselt ka esimesel korrusel asuvad keeltekeskuse õppeklassid, kabinetid ning auditooriumid.  Kolmas korrus on kavandatud filosoofia, eetika ja semiootika instituudile ning neljas korrus eesti ja üldkeeleteaduse instituudile. Hoone keldrikorrus ja osaliselt ka esimene korrus antakse arheoloogide kasutusse. Kogu hoone rekonstrueeritakse kaasaegsete õpi- ja töötingimustega õppehooneks. Hoones on kokku netopinda 7916 m².

Töödega alustatakse ehitusobjektil lähinädalatel, uues õppehoones algab töö 2011 a sügisel.