AS Oma Ehitaja jätkab Andreas Veerpalu ja Kaarel Kasper Kõrge toetamist ka eeloleval hooajal.
Lähemalt saab Andreas Veerpalu ja Kaarel Kasper Kõrge tegemistest lugeda Team Haanja kodulehelt: www.teamhaanja.ee.
Oma Ehitaja usub Eesti suusaspordi tulevikku!
12. juunil allkirjastasid AS Oma Ehitaja, BLRT Grupp AS ja Noblessner Park OÜ lepingud Põhja-Tallinna linnaosas Noblessneri ajaloolise laevaehituskompleksi kvartalis endise laevaehitustsehhi ja valukoja hoonete kompleksi restaureerimiseks.
Arhitektuurimälestistena registreeritud laevaehitustsehh, valukoda ja korsten moodustavad tervikliku kompleksina osa Tallinna tööstusarhitektuuri pärandist. Hoonete kompleks restaureeritakse mitmepalgeliste kultuurisündmuste toimumise kohaks. KAOS Arhitektid OÜ kavandatud hoone on projekteeritud sobima aastaringseks kasutuseks teatri-, kontsertide ja muude ajutiste sündmuste nagu messid, näitused jmt toimumispaigaks. Hoonesse on kavandatud avalik multifunktsionaalne ekspositsiooniruum, mis on atraktiivseks sihtpunktiks nii Noblessneri kvartali kasvavale elanikkonnale, kõikidele tallinlastele kui pealinna tuhandetele külastajatele. Valukotta rajatakse suurejooneline kogupere-keskus, mis muuhulgas keskendub tehnoloogia viimasele sõnale – virtuaalreaalsusele. Keskuse eesmärk ei ole pelgalt meelelahutus, väga oluline on ka hariduslik pool.
20. sajandi alguses oli Noblessneris toonase Tsaari-Venemaa üks tähtsamaid allveelaevade tootmiskeskusi.
Ehitustöödega alustatakse kohe ja restaureeritud kompleks avab uksed külastajatele 2019. aasta suvel.
EAS toetab keskuse loomist 2,4 miljoni euroga, toetust jagatakse Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest.
Projekt “Võrguplatsid korda!” on ellu kutsutud eesmärgiga tagada kõikidele huvilistele, sõltumata elukohast, võimalus vabas õhus aktiivselt spordiga tegeleda. Sel aastal taastab Eesti Võrkpalli Liit koostöös Tallinna linna ja ehitusettevõttega Oma Ehitaja kokku 11 võrkpalliväljakut Tallinnas ja selle lähiümbruses.
Tänaseks on „Võrguplatsid korda!“ projekti käigus rajatud või korrastatud kokku 80 võrkpallipalliplatsi Eesti erinevates paikades. Sel aastal lisandub 11 värskendatud väljakut: neli Pirital, neli Stroomi rannas, üks Kakumäel, üks Harkus ja üks Pikakari rannas.
Loe lähemalt Eesti Võrkpalli Liidu kodulehelt.
SA Tallinna Tehnikaülikooli Arengufondi 2018. aasta stipendiumikonkursi tulemused on selgunud.
30. mail Tallinna Tehnikaülikooli aulas toimunud pidulikul aktusel anti Oma Ehitaja inseneri- ja magistriõppe stipendium üle Tallinna Tehnikaülikooli Inseneriteaduskonna integreeritud õppe üliõpilasele Maarja Pitsile.
14. veebruaril avati pidulikult uue kuue saanud Maarjamäe loss.
Ajaloomuuseumi pidulikul avaüritusel osales ka Eesti Vabariigi President Kersti Kaljulaid.
Muuseumikülastajaid ootab Maarjamäe lossis suurnäitus „Minu vaba riik“, mis viib põnevust täis retkele Eesti Vabariigi sünnist tänapäevani. Käed külge tegevuste kaudu on külastajal võimalik igast ajaperioodist ka ise osa saada.
Lapsi ootab muuseumis “Laste vabariik”. See mänguline õpikeskkond pakub kindlasti palju põnevaid hetki väikestele, aga ka juba natuke suurematele ajaloohuvilistele.
Avasta aja lugu Maarjamäel!
Oma Ehitaja on käesoleval hooajal Team Haanja Andreas Veerpalu ja Kaarel Kasper Kõrge toetaja.
Lähemalt saab Andreas Veerpalu ja Kaarel Kasper Kõrge tegemistest lugeda Team Haanja kodulehelt: http://www.teamhaanja.ee/blogi/as-oma-ehitaja-on-kaimasolevast-hooajast-andreas-veerpalu-ja-kaarel-kasper-korge-toetaja
Soovime sportlastele palju edu ja head libisemist nii treeningutel kui tõsistel võistlustel!
14.detsembril avati pidulikult külastajatele kaubanduskeskus Pääskülas, aadressil Pärnu mnt. 554. Kaubanduskeskuse omanik on EfTEN Real Estate Fund III AS, kes omandas kinnistut arendava ettevõtte Projekt 554 OÜ Oma Ehitajalt käesoleva aasta juunis. 6696 m2 kogupinnaga, millest üüritavat pinda on 3077 m2 keskuse ankurrentnikuks on Selver AS. Lisaks Selverile asuvad keskuses ka väiksemad rendipinnad külastajate igapäevaste tarbimisharjumuste rahuldamiseks (Subway võileivakohvik, apteek, lillepood, lemmikloomade pood jms). Keskuse juures on olulise tähtsusega ühiskondliku transpordi lähedus, mugav liiklusskeem ja piisav parkimiskohtade arv, millest 100 asuvad 2800 ruutmeetrises maa-aluses parklas.
Ehitustöödega alustati 2017 a veebruaris ning valminud kaubakeskus anti tellijale üle kokkulepitud tähtajal novembrikuus.
01.detsembril andis Oma Ehitaja tellijale kolimiseks üle uue juhtimiskeskuse- ja büroohoone Tallinnas, Kadaka 42. Uus 3 korruseline 3645 m2 netopinnaga büroohoone on keskkonnasõbralik, energiatõhususe klassiga A liginullenergia hoone. Lisaks energiatõhusatele tehnilistele lahendustele, päikesepaneelidele ning vihmavee ärakasutamisele tualettruumides on hoones kasutatud ka passiivseid päikesekaitse meetmeid. Hoonesse kavandatud töökeskkond on sõbralik, mugav ja inspireeriv ning seda läbib tellijat iseloomustav funktsionaalne ja karske joon. Kuna hoones paikneb ka Eleringi juhtimiskeskus on erilist tähelepanu pööratud turvalisusele.
Uus Eleringi peahoone rajati avalikul arhitektuurikonkursil edukaks valitud AB Kontekst (arhitekt Karli Luik) võidutöö alusel.
AS Oma Ehitaja andis Tallinna Tehnikaülikoolile üle liginullenergiahooneks rekonstrueeritud pereühiselamu. Ühiselamu teaduslik rekonstrueerimine oli ainulaadne nii Balti riikides kui ka Põhjamaades. Hoone kavandati TTÜ poolt prototüübiks samasuguste, kuni 50 aastat tagasi ehitatud Eesti kortermajade rekonstrueerimiseks. Projekti suurimaks väljakutseks oli pilootprojektina tehases toodetud puitkonstruktsioonis moodulpaneelide kasutamine nii hoone välisseinte kui ka katuse ehitamisel. Rekonstrueeritud ühiselamus on soojustagastusega ventilatsioon, päikesekollektorid sooja vee valmistamiseks, heitvee soojustagastus ning päikeseelektri süsteem, mis tagavad energiatõhususe liginulleenergia tasemel. Hoone rekonstrueerimisprojektis osalesid aktiivselt ka Tehnikaülikooli ehitusteadlased, kes viisid läbi teadusuuringuid hoone rekonstrueerimise ajal ja analüüsivad selle välispiirete ehitusfüüsikalist toimivust ning hoone sisekliimat ja energiatõhusust ka pärast hoone valmimist ekspluatatsioonis.
1986. aastal ehitatud Akadeemia tee 5A ühiselamu oli viimane TTÜ linnaku rekonstrueerimata üliõpilaskodu. Uues, energiasäästlikus kortermajas valmis 70 ühe- ja 10 kahetoalist korterit. Ühetoaliste korterite pind on keskmiselt 36,5 m², kahetoalistel korteritel 52,7 m².
Seitsmendal novembril allkirjastasid AS Oma Ehitaja ja Kristiine Keskuse OÜ lepingu Tallinnas asuva Kristiine kaubanduskeskuse renoveerimiseks. Novembris algavate suuremahuliste renoveerimistööde käigus saab keskus nii uue sise- kui ka välisilme. Uueneva keskuse arhitektuurse kontseptsiooni töötas välja Londoni arhitektuuribüroo Benoy Ltd. Keskuse renoveerimine toimub etappidena, mille käigus antakse värske ilme nii keskuse siselahendustele kui ka fassaadidele. Esimeses etapis valmib üleilmselt menukas ning Baltimaades esimene meelelahutuskeskus ja spordibaar O’Learys koos bowlinguradade ning ainulaadse kinosaaliga. Renoveerimistööd kestavad umbes poolteist aastat ja uuenenud keskus saab lõppilme 2019. aasta sügiseks.
Keskus kuulub põhjamaade juhtivale kaubanduskeskuste arendajale ja kinnisvara investeerimisfirmale – Citycon OY. Koos Eestis asuvate Rocca Al Mare ja Kristiine kaubanduskeskustega omab Citycon kokku 49 kaubanduskeskust Soomes, Rootsis, Norras, Taanis ja Eestis.
Oma Ehitaja 12. sünnipäeval allkirjastati OÜ-ga Kalevi Veekeskus ehitusleping Tallinna vanalinna serval Aia tn 18 asuva Kalev SPA rekonstrueerimiseks. Lepingu kohaselt rekonstrueeritakse olemasolev ujula koos sinna juurde kuuluvate basseinide, saunade ja riietusruumidega ning uue ilme saab ka veekeskuse hotelliosa. Hotelliosale ehitatakse juurde 22 uut numbrituba.
Rekonstrueeritavat pinda on keskuses kokku 10 324 ruutmeetrit ja juurdeehituse maht on 1388 ruutmeetrit. Rekonstrueerimisega kaasajastatakse ja uuendatakse kogu Kalevi veekeskuse kontseptsioon ja sisearhitektuursed lahendused ning parandatakse siseruumiliste ümberehituste käigus muudetud hoone logistikat nii veekeskuse kui hotelli teenindavate funktsioonide osas. Juurdeehitusena lahendatakse ka veekeskuse restorani osa esimesel maapealsel korrusel Kanutiaia pargi servas ja rekonstrueeritakse väliterrassid ning korrastatakse hoone ümbrus. Tööde käigus uuendatakse kõik veekeskuse amortiseerunud tehnilised süsteemid. Uuenenud veekeskus avatakse külastajatele 2018. aasta lõpus.
31.03.2017 allkirjastasid AS Oma Ehitaja ja Projekt 554 OÜ projekteerimis-ehitustöövõtu lepingu kaubakeskuse rajamiseks Tallinnas Pääsküla Laagri piiril aadressil Pärnu mnt 554. Keskuses on pinda kokku 6280 ruutmeetrit, sh hoone 0-korrusel paiknev 100-kohaline parkla. Suurima kaubanduspinna – 2626 ruutmeetrit – võtab enda alla Selver. Keskusesse tuleb lisaks Selverile veel mitmeid väiksemaid üüripindu (toitlustus, lemmikloomade pood, apteek, looduskaubad jne). Keskuse avamisaeg on planeeritud 2017. aasta lõppu.
Eesti Võrkpalli Liit ja Oma Ehitaja AS alustavad projektiga “Võrguplatsid korda”, mille raames rajatakse või korrastatakse sel suvel üle Eesti kümme võrkpalliväljakut. Huvilised saavad avaldusi esitada tänasest, 4. aprillist, kuni 24. aprillini.
Projekti senise kuue tegutsemisaastaga on Eesti erinevatesse paikadesse kerkinud 60 uut võrkpalliväljakut, kus nüüd on võimalik ennast ilusatel suveõhtutel ja mõnusas seltskonnas sportlikult proovile panna. “Vaadates eestlaste aina suurenevat rahvaspordilembelisust, olen veendunud, et külasid ja kogukondi, kes sooviksid sellesse nimekirja lisanduda on küll ja veel. “Võrguplatsid korda” on selleks suurepärane ja väga mugav võimalus,” rääkis projektijuht Urmas Piik.
Teist aastat on rahvaspordi propageerimisel Eesti Võrkpalli Liidu koostööpartneriks Oma Ehitaja AS. “Võrguplatsid korda” on ennast mitme eelneva aasta jooksul õigustanud ja oma järjepidevuse tõttu on projekt olnud meile algusest peale sümpaatne. Möödunud aastal ise kaasa lüües saime sellele veelgi enam kinnitust,” lausus Oma Ehitaja AS juhatuse esimees Kaido Fridolin. “Kuna oleme ehitusettevõte, kes tegeleb ka elukondliku kinnisvara arendamisega, siis sobib selle projekti toetamine hästi ka meie profiili ja teenustega. Lisaks oleme alati pidanud oluliseks inimeste tervise eest hoolitsemist,” lisas ta.
Žürii valib “Võrguplatsid korda” konkursile laekunud taotluste hulgast 24. aprilliks kuus silmapaistvamat, kuhu eeloleval suvel rajatakse võrkpalliväljakud koos kogu vajaliku inventariga. Mängimiseks vajaliku palli annab väljaku esindajale Eesti Olümpiakomitee.
Lisaks valib žürii veel kümme taotlust, mis pannakse 4. maini kestvale rahvahääletusele. Seal selgub neli rahva lemmikut, kuhu samuti uued platsid kerkivad. Kandidaatidega saavad võrkpallisõbrad tutvuda ja oma lemmiku poolt hääletada Postimees.ee vahendusel.
Žüriisse kuuluvad Eesti Võrkpalli Liidu president Hanno Pevkur ja peasekretär Helen Veermäe, Oma Ehitaja AS juhatuse esimees Kaido Fridolin ja Eestit Pekingi olümpiamängudel esindanud rannavõrkpallur Rivo Vesik.
Konkursi “Võrguplatsid korda” raames esitatud võrkpalliväljaku eelistatud asukoht on kas munitsipaal- või kohaliku omavalitsuse maa. Eramaa on avalduse esitamiseks lubatud vaid juhul, kui maaomanik tagab avaliku ligipääsu väljakule ja mänguplats asub nähtavas, juurdepääsetavas ning inimestele ohutus kohas. Taotleja peab asukoha kohta lisama vabas vormis kooskõlastuse kinnituse koos kohaliku omavalitsuse või eraomaniku kontaktandmetega. Vajalik on lisada selgitus, miks antud piirkonda võrkpalliväljakut rajada soovitakse. Samuti tuleb lisada asukoha plaan ja võimalusel fotomaterjal, mis tuleb valiku tegemisel kasuks.
Konkursi taotlusvormi ja täpsemad osalustingimused leiab aadressilt http://vorguplatsidkorda.volley.ee/.
Projekti “Võrguplatsid korda” ajajoon
4. aprill – taotluste esitamise algus
24. aprill – taotluste esitamise lõpp
27. aprill – kuue võitja ja kümne rahvahääletusele mineva kandidaadi avalikustamine*** rahvahääletuse algus
4. mai – rahvahääletuse lõpp
5. mai – rahvahääletuse võitjate avalikustamine
8. mai – väljakute transpordi algus koostöös logistikafirmaga HRX Logistics
Lisainfo
Urmas Piik
“Võrguplatsid korda” projektijuht
Telefon: 52 980 61
E-post: urmas@volley.ee
http://www.volley.ee/.
Pilt: Marc Cappelletti, Flickr
25. jaanuaril 2017 allkirjastati Eesti Ajaloomuuseumi ja AS Oma Ehitaja poolt ehitusleping Ajaloomuuseumi Maarjamäe kompleksis filmimuuseumi hoidlahoone ehitamiseks.
Kõnealuse lepingu täitmise järgselt realiseerub Ajaloomuuseumi Maarjamäe kompleksi lõplik ja terviklik arendusplaan. Eelmisel aastal sõlmitud lepingu kohaselt renoveerib Oma Ehitaja käesoleva aasta suveks ajaloolise Orlovi lossi, uusehitisena valmib Eesti Filmimuuseum ning mõnusad puhkealad ja põnevad välinäitused.
Hoidlahoone ehitustöödega alustatakse koheselt ja lepingu kohaselt peab valminud hoone tellijale üle andma aasta pärast.
15. detsembril allkirjastasid Tallinna Tehnikaülikool ja AS Oma Ehitaja peatöövõtulepingu ülikooli endise pereühiselamu rekonstrueerimiseks.
Tallinna Tehnikaülikooli üliõpilaslinnakus aadressil Akadeemia tee 5a asuv 1986. aastal monteeritavatest raudbetoonelementidest ehitatud ühiselamuhoone rekonstrueeritakse energiatõhusus- ja taastuvenergiatehnoloogiate lahendustega pereühiselamuks energiatõhususarvuga 100 kWh/(m².a) ja sisekliima klassiga II. Hoone soojustatakse (nii seinad kui ka katus) tehases valmistatavate puitkarkassil termopaneelidega. Hoonesse on projekteeritud soojustagastiga sissepuhke/väljatõmbe ventilatsioon, mis teenindab kõiki ühiselamu bokside ruume. Trepikojapõhiselt on ühes hoone osas tsentraalne seade ja teises hoone osas boksidepõhised seadmed. Samuti on ühiselamule ette nähtud päikesepaneelid elektri tootmiseks ja päikesekollektorid tarbevee soojendamiseks. Hoones on ette nähtud heitveest soojustagastuse lahendus ühele trepikojale, kus reoveest eraldatakse jääksoojus soojusvahetis ja suunatakse taaskasutusse. Uues ühiselamus saab olema 80 ühetoalist perekorterit. 5-korruselise keldriga hoone kogupind on 3824 ruutmeetrit.
Tegemist on Tallinna Tehnikaülikoolile ka teadustöö tegemiseks olulise projektiga. Nimelt hakatakse eraldi uurimistööna jälgima valminud hoone energiatarbimise ning -tõhususe näitajaid. Uurimistöö eesmärgiks on võrrelda erinevaid tehnilisi lahendusi ning juurutada neist parimad praktikasse. Võrdlustulemuste saamiseks on erinevatesse hooneblokkidesse projekteeritud ka erinevaid tehnilisi lahendusi.
Ehitustöödega alustatakse 2017. a jaanuaris ning ehitaja peab tellijale valminud ühiselamu üle andma 9 kuu pärast.
11. novembril allkirjastasid AS Oma Ehitaja ja Elering AS peatöövõtulepingu Eleringi uue büroohoone ja juhtimiskeskuse ehitamiseks Tallinnasse aadressile Kadaka tee 42.
Uus Eleringi peahoone rajatakse avalikul arhitektuurikonkursil valitud AB Kontekst (arhitekt Karli Luik) võidutöö ja Novarc Group koostatud projekti alusel. Büroohoone on 3-korruseline kogupinnaga 3645 ruutmeetrit. Hoone lahenduses domineerib funktsionaalsus ja karske joon, teisalt on hoone keskkondlik, sõbralik ja loob mugava ning inspireeriva töökeskkonna. Rajatav büroohoone on energiatõhususe klassiga A liginullenergia hoone. Lisaks energiatõhusatele tehnilistele lahendustele, päikesepaneelidele ning vihmavee ärakasutamisele tualettruumides on hoone projekteerimisel kasutatud ka passiivseid päikesekaitse meetmeid. Kuna hoones paikneb ka Eleringi juhtimiskeskus, on erilist tähelepanu pööratud turvalisusele.
Ehitustöödega alustatakse novembrikuus ning tööde lõpp on kavandatud 2017. aasta varatalve.
EV Muinsuskaitseameti 23. sünnipäeva raames toimunud heade koostööpartnerite ja kultuuripärandi hoidjate tunnustusüritusel tunnustati aktsiaseltsi Oma Ehitaja Rotermanni tehase elevaatorihoone kvaliteetse rekonstrueerimise eest. Tallinnas aadressil Rotermanni 2/4 asuv eelmise sajandi alguses rajatud riikliku muinsuskaitse all olev endine Rotermanni tehase elevaatorihoone rekonstrueeriti valdavalt 2015. aasta jooksul (lõplik valmimine 2016. aasta kevadel) KOKO Arhitektid OÜ koostatud rekonstrueerimisprojekti alusel. Rekonstrueeritud hoones asuvad mitu restorani, kaubanduspinnad, tantsu- ning aeroobikastuudiod ja eripärase kontseptsiooniga büroopinnad.
01.09.2016 allkirjastasid Selver AS ja AS Oma Ehitaja tütarettevõte Projekt 554 OÜ äriruumi üürilepingu uue Selveri avamiseks Tallinnas Laagris aadressil Pärnu mnt 554. Linnapiirile jäävale kinnistule rajatakse kaubanduskeskus, mille projekteerib ja ehitab AS Oma Ehitaja. Suurima kaubanduspinna – 2626 ruutmeetrit – võtab enda alla Selver, keskuses on lisaks veel mitmeid väiksemaid üüripindu. Kaupluse avamisaeg on planeeritud 2017. aasta lõppu.
Planeeritavast Selverist leiab ligikaudu 15 000 erinevat toodet, eelkõige keskendutakse värskele toidukaubale. Kaupluses saab tööd 55 inimest.
Uue kaupluse ehitamist kommenteerib Selver AS juhatuse liige Kristi Lomp: “Pääsküla Selver on Nõmme ja Laagri rahva seas sooja vastuvõtu leidnud ning see julgustab meid avaramat ja suurema kaubavalikuga Selverit ehitama. Laagri kasvab endiselt jõudsalt ning rajatavate elurajoonide tulevastele elanikele on uus Selver suurepärase asukohaga. Samuti on ostukeskus mugav kasutada transiidikliendile, on ta siis teel Pärnusse, Haapsallu või Riiga”.
Vahetult keskuse kõrval asuvad nii linnaliinibusside kui ka rongide peatused. Keskusesse on kavandatud ka mugav ja kergesti ligipääsetav maa-alune parkla.
Uuel Pelgulinnas asuval korterelamul on kaasaegne planeering, mis toetab moodsat linnalist elurütmi.
Maja on projekteeritud viiekorruselisena ja selle arhitektuuriliseks nüansiks on viimase korruse terrasside tagasiaste. Kortermajas on 45 erineva planeeringuga ühe kuni neljatoalist korterit, kus peaks leiduma kortereid igale maitsele.
Parkimine on lahendatud hoone all ja õuealal. Osaliselt läbipaistev soklikorrus võimaldab Randla tänavalt avada vaatesügavused krundi aiapoolsele osale ja laste mänguplatsile. Hooviala haljastatakse ning maastikureljeefi loomisega krundil moodustuvad eraldi puhke- ja parklaalad. Kõigi viienda korruse korterite juurde kuuluvad suured ja avarad terrassid.
Randla 6 kortermaja energiaklass on B, mis garanteerib kliendile madalad küttekulud ja hea soojapidavuse. Korterites on soojapidavad maani ulatuvad aknad, tubade kaupa reguleeritav mugav põrandaküte ja soojatagastusega sundventilatsioon.
Ehitustöödega alustati käesoleva aasta augustikuus ning kortermaja on elanikele sissekolimiseks valmis järgmise aasta augustis.
Randla 6 tervitab Sind paljude vaba aja veetmise võimalustega ja merelähedusega.
Vaata lisaks: www.randla6.ee
Nädalavahetusel toimunud Baltikumi võrkpalliklubisid ühendava Saja Liiga finaalturniiri ajal allkirjastasid Eesti Võrkpalli Liit ja AS Oma Ehitaja koostöölepingu, mille kohaselt sai Oma Ehitaja projekti “Võrkpalliplatsid korda” peasponsoriks.
Igati eduka ja kogukonnaelu elavdava projekti raames rajati eelmise viie aastaga Eesti Võrkpalli Liidu ja Credit24 koostöös Maarjamaale 60 uut võrkpalliväljakut. Tänavu võttis Credit24-lt teatepulga üle Oma Ehitaja AS. Sel suvel rajatakse või korrastatakse Eestis kümme uut võrkpalliväljakut.
Võrkpallihuvilised saavad avaldusi esitada 14. märtsist kuni 15. aprillini.
Loe uudist pikemalt siit.
Teisipäeval, 19. jaanuaril 2016 allkirjastati Eesti Ajaloomuuseumi ja AS OMA EHITAJA poolt ehitusleping Maarjamäe kompleksi ehitus- ja renoveerimistööde teostamiseks. Eesti Ajaloomuuseumi Maarjamäe suvemõisa ootab ees uuenemisprotsess, et avada Eesti Vabariigi 100. sünnipäeval uksed elamusliku ajalookeskusena.
Ümbersünni käigus renoveeritakse ajalooline Orlovi loss, pargis leiavad koha uusehitisena valmiv Eesti Filmimuuseum, mõnusad puhkealad ja põnevad välinäitused.
Maarjamäe suvemõisa praeguse lossi ehitas 1874.a kindraladjutant Anatoli Orlov-Davõdov. Lossi märkimisväärseim osa on gooti stiilis portaaliga torn. Viimased suuremad ehitus- ja remonditööd toimusid lossis 1980. aastate teisel poolel, mille tulemusel avati hoones 1987. aastal Revolutsioonimuuseum. Tänaseks on loss amortiseerunud, katus vajab vahetamist, kütte- ja elektrisüsteemid on vananenud ning ei ole turvalised ei muuseumikülastajatele, töötajatele ega unikaalsetele museaalidele.
Orlovi lossi arhitektuurse projekti autorid on KOKO arhitektid OÜ. Väliala ja filmimuuseumi hoone projekteerijateks on BOA OÜ ja Innopolis Insenerid OÜ.
Riigi Kinnisvara AS (RKAS) ja AS Oma Ehitaja sõlmisid 29.10.2015 lepingu Terviseameti uue büroo- ja laborihoone rajamiseks.
Tallinnasse Paldiski maantee 81 kinnistule olemasolevate Terviseameti hoonete asemele ehitatakse ametile uus viiekorruseline büroo- ja laborihoone. Uude hoonesse on planeeritud bürooruumid ameti erinevatele struktuuriüksustele, laboriruumid Terviseameti kesklaborile (nakkushaiguste-, keemia- ja füüsikalabor) koos klienditeenindusega ning ravimilaod. Kokku 6014 m2 netopinnaga maja saab olema Terviseameti kõigile vajadustele vastav, madala energiakasutusega ning selle ehitamisel ja kasutamisel arvestatakse säästvate tehnoloogiatega. Samuti saab hoone olema säästliku ja keskkonnasõbraliku ehitus- ja viimistlusmaterjalide valiku ja ehitustehnoloogiaga ning lihtne hooldada.
Terviseameti uue hoone arhitekt on Pelle-Sten Viiburg firmast Doomino Arhitektid OÜ. Ehitusprojekti on koostanud Estkonsult OÜ.
Ehitustegevusega alustatakse novembrikuus, mil algab kinnistul asuvate vanade hoonete lammutamine. Uue hoone ehitustööd on kavas lõpetada 2016. aasta detsembris.
Seoses töömahu kasvuga ootame oma meeskonnaga liituma:
Kandideerimiseks saada CV koos motivatsioonikirjaga hiljemalt 30. juuliks personal@oma.ee.
Lisainfo telefonil 651 0700.
2017 aastal valmiv Randla 6 kortermaja asub vaid 300 meetri kaugusel Stroomi rannast ning 12-minutise sõidu kaugusel kesklinnast.
Korterelamu asub Põhja-Tallinnas Randla tänaval. Hoonel on kaasaegne planeering, mis toetab moodsat linnalist elurütmi. Maja on projekteeritud viiekorruselisena ja selle arhitektuuriliseks nüansiks on viimase korruse terrasside tagasiaste. Kortermajas on erinevate planeeringutega 1 4 toalised korterid.
Parkimine on lahendatud hoone all ja õuealal. Osaliselt läbipaistev soklikorrus võimaldab Randla tänavalt avada vaatesügavused krundi aiapoolsele osale ja laste mänguplatsile. Hooviala haljastatakse ning maastikureljeefi loomisega krundil moodustuvad eraldi puhke- ja parklaalad. Randla tänava poolne fassaad on taotluslikult suletum ja turvalisem. Kõigi viienda korruse korterite juurde kuuluvad terrassid.
Kortermaja läheduses asub Stroomi kaubanduskeskus ja ühistranspordi peatused. Rocca al Mare ostukeskuseni viib vaid mõni kilomeeter kenasti korrastatud kergliiklusteed.
Hoone arhitekt on J.Okas &*** M.Lõoke OÜ ning arendaja ja ehitaja Oma Ehitaja AS.
Aadress: Randla 6, Põhja-Tallinna linnaosa, Tallinn
Kinnistu suurus: 2720 m2
Katastritunnus: 78408:805:0037
Hoone energiaklass: B
Ehituse lõpp: suvi 2017
Koduleht: www.randla6.ee
Täpsem info:
Merje Vadi
Müügiesindaja
Tel: +372 651 0711
Mob: +372 556 330 64
E-post: merje.vadi@oma.ee
Esmaspäeval avati pidulikult Narva-1 piiripunkti uus jalakäijate ja sõiduautode terminal. Uus kaasaegse tehnoloogiaga varustatud piiripunkt võimaldab inimestel ning autotranspordil kiiremini ja mugavamalt piiri ületada, oluliselt paranes ka piiril töötavate inimeste töökeskkond. Narva piiripunkt on üks suuremaid Euroopa Liitu ja Venemaad ühendavatest maismaa ühendusteedest.
Ümberehituse käigus lammutati vana 1990-ndate esimeses pooles rajatud 500-ruutmeetrine jalakäijate terminal ning selle juurde kuuluvad rajatised. Asemele ehitati uus, ligi kolm korda suurem kaasaegne terminalihoone. Piiripunkti rajati 12 sõidurada sõiduautodele, 2 eraldiseisvat sõidurada bussidele ning 8 rada jalakäijatele. Tänu uuele terminalile suurenes piiripunkti läbilaskevõime poole võrra, mis on maksimaalne võimalik tulemus arvestades, et piiripunkt asub Narva kesklinnas. Tulenevalt piiripunkti asukohast ajaloolise Narva bastioni ja linnusepargi kõrval ning kaevetöödel avastatud arheoloogilistest leidudest olid piiripunkti ehitustööd eelmisel aastal oluliselt takistatud. Vaatamata sellele andis Oma Ehitaja valminud piiripunkti tellijale üle kokkulepitud tähtajal.
Narva-1 terminali töid rahastati Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumendi (ENPI) Eesti-Läti-Vene piiriülese koostöö programmi 2007-2013 ning riigieelarvelistest vahenditest. Narva maanteepiiripunkti projekteeris AS Amhold.
AS Oma Ehitaja alustas koostöös Uus Maa Kinnisvarabürooga uute korterite müüki Lasnamäele Pinna tänavale rajatavas Vikerlase Majas. Peamiselt kahe- ja kolmetoaliste korteritega tornelamu valmib 2016. aasta kevadel.
Vikerlase maja teevad eriliseks funktsionaalsed, hea planeeringuga korterid. Lisaks eluruumidele on kõigis korterites garderoobid ja suuremates korterites ka nn walk in tüüpi garderoobid. Samuti on hoone teisel korrusel turvalisse tsooni koondatud veel ruumikad panipaigad ratastele, lastekärudele jms. Abiruumide rohkus aitab eluruume kasutada mõnusaks elamiseks, perega ajaveetmiseks ja puhkamiseks, sest kõik vähem kasutatav on paigutatud mugavalt mujale silma alt ära.
2016. aasta kevadel valmiv 11-korruseline Vikerlase Maja paikneb Lasnamäe südames aadressil P. Pinna 6a. B-energiaklassiga elamusse tuleb 64 peamiselt kahe- ja kolmetoalist korterit, mis on läbimõeldud planeeringutega ning pakuvad kaasaegseid kodulahendusi igale maitsele. Majas on lift, kõikidel korteritel on ilmastikukindlalt klaasitud rõdu ning korterid on varustatud korteripõhiste kaasaegsete energiasäästlike lahendustega. Autokohad on planeeritud nii maja hoovi kui ka hoonealusesse parklasse. Kõrghaljastatud hoovialale ehitatakse laste mänguväljak.
Kuna Vikerlase Maja asub Lasnamäe keskpunktis on lähiümbruse infrastruktuur suurepäraselt väljakujunenud. Kinnistu lähinaabriteks on uus Põhja politseiprefektuuri maja ja Tallinna Laagna Gümnaasium. Tervisespordiharrastajate rõõmuks on naabruses Lasnamäe kergejõustikuhall erinevate sportimisvõimalustega.
Hoone arhitekt on AB Ehala & Irik OÜ ning arendaja ja ehitaja Oma Ehitaja AS.
09. veebruaril allkirjastas AS Oma Ehitaja US Real Estate tütarettevõtetega 2 ehituslepingut Rotermann City järgmise arendusetapi ehitamiseks.
Gastorfa OÜ-ga sõlmitud lepingu kohaselt renoveeritakse Hobujaama tänava ääres asuv endine Rotermanni vabriku viljaelevaator ja väravahoone kaasaegse sisuga meelelahutus- ja ärihooneks. Uues hoones leiavad endale koha mitu restorani ning tantsu- ja aeroobikastuudiod. Esimesele korrusele rajatakse äri- ja kaubanduspinnad ning ülemistele korrustele huvitava kontseptsiooniga bürood. Rekonstrueeritava hoone netopind on kokku ca 4450 m2.
Dollimar Invest OÜ-ga sõlmitud ehitusleping hõlmab endas kolme erineva hoone ehitust. Esimene, modernne valgest kivist ja klaasist fassaadiga valdavalt büroohooneks kavandatud uus viiekorruseline ärihoone leiab põneva koosluse kunagise Rotermanni vabriku katlamaja korstnaga. Teine, “Eluveski” paekivist hoone, mis täitis kunagi rukki- ja nisuveski funktsiooni ja millest on tänaseks säilinud vaid välisseinad saab olema tulevikus 7-korruseline moodne äri- ja eluhoone, kus asuvad kaubandus-, toitlustus- ja büroopinnad ning ülemistel korrustel avarate terrassidega korterid. Kolmas, “Jõujaam”, paekivist põneva fassaadi ja ajaloolise hõnguga hoone oli varasemalt vabriku jõujaam. Hoone fassaad taastatakse oma algupärasel kujul ning lisaks ehitatakse peale kaks kaasaegse arhitektuuriga korrust.
Selles hoonete kompleksis on netopinda kokku 8970 m2.
Olemasolev muinsuskaitsealune restaureeritav hoonestus on juba ajalooliselt kokku ehitatud ja töötanud ühtse tervikuna. Seda järgides moodustab planeeritav uushoonestus funktsionaalse idee järgi ühtse tervikuna töötava hoonete kompleksi, mille materjali- ja vormikäsitlus erineb samas katastriüksuste kaupa kardinaalselt pakkudes tervele Rotermanni kvartalile iseloomulikke huvitavaid arhitektuurseid lahendusi.
04. augustil alustas Oma Ehitaja Daymar OÜ tellimusel äripindadega korterelamute ehitustöödega Tallinnas, aadressil Vana – Kalamaja tn. 41, 43, 45 ja Küti 2a. Projekteerimis- ja ehitustööde leping allkirjastati poolte vahel juba mõned nädalad varem. Arhitektide M. Aunini ja M. Kahu poolt projekteeritud enam kui 10 000 m2 netopinnaga Kalamaja miljööväärtuslikku keskkonda sobiv kompleks koosneb neljast 2-4 korruselisest hoonest. Korterelamud, milles on kokku 92 korterit ja äripinda asuvad Kalamaja kaubandustänavaks kavandatud Vana-Kalamaja tänava ääres, jalutuskäigu kaugusel Vanalinnast. Hoonete all asub elamutele ühine osaliselt maa-alune parklakorrus.
Korterelamud valmivad lepingu kohaselt 2015 a sügisel.
26. juunil avas taas uksed AS Oma Ehitaja poolt renoveeritud Eften Capitalile kuuluv Hotell Palace.
Hotell Palacei ajalooline hoone on valminud 1937. aastal. See oli Tallinnas esimene hoone, mis ehitati spetsiaalselt hotelliks. Nõukogude okupatsiooni ajal hotell natsionaliseeriti ning 1959. aastal ehitati hotellile juurde Pärnu maantee poolne tiib. Hoone viimane täielik renoveerimine toimus 1989. aastal.
Eelmise aasta novembrikuus alustatud ja 8 kuud kestnud ehitustööde käigus rekonstrueeriti täielikult 7-korruseline majutushoone, sh taastati ja remonditi vastavalt muinsuskaitse eritingimustele funktsionalistlikus stiilis hoone fassaadid ning ehitati sisehoovi uus sauna- ja basseinikompleks. Uuenenud hotellis on kokku 79 Hotelstar Union 4/4 superior tasemele vastavat numbrituba, mis on varasemast oluliselt avaramad. Lisaks asub hotelli esimesel korrusel 42-kohaline ala Carte restoran Konrad ning konverentside kui ka pidulike bankettide korraldamiseks kaasaegsel tasemel 75-kohaline seminariruum.
Pika ajalooga hotell on saanud sisekujundusbüroo Vaikla Disain poolt kavandatuna ning kunstnik Konrad Mäe loomingust inspireerituna uue sisekujunduse, säilitades samal ajal oma klassikalise atmosfääri.
4. juunil avati pidulikult Pärnu suurima kaubanduskeskuse Kaubamajaka järjekordne laiendus. Paralleelselt projekteerimistöödega jaanuaris alanud ja juuniks lõppenud ehituse tulemusena kerkis keskuse peasissekäigu kõrvale kahekorruseline juurdeehitus üldpinnaga 2000 ruutmeetrit. Juurdeehituse teise korruse täidavad kaasaegseima tehnoloogiaga varustatud söögikohad – Gurmaania-nimelises restoranialas hakkab tegutsema viis erinevat einestamispaika. Juurdeehituse esimese korruse võtavad enda alla uued kaubanduspinnad. Lisaks uuendati rekonstrueerimistööde käigus kogu keskuse fassaad ja peasissepääs, rajati täiendav 150-kohaline parkla ning ehitati olemasolevas keskuses ümber kümneid rendipindasid ja värskendati kaubatänava interjöör.
Kaubamajaka laienduse projekteeris arhitekt Tanel Tuhal, keskuse siseilme kujundas Marit Kruus.
